Looming on olnud minu elus alati sügaval sees. Olen lapsest saati armastanud luua, märgata ilu detailides ja tunda rõõmu sellest, kui midagi hingest sünnib. Fotograafia leidis tee minuni juba aastaid tagasi, kui hakkasime parimate sõbrannadega vabal ajal pildistamas käima – need olid meie ühised seiklused looduses, päikeseloojangu ajal, üksteist jäädvustades ja inspiratsiooni jagades.

Pildistamise vastu kasvas huvi veelgi sügavamaks, kui õppisin Tallinna Polütehnikumis. Sealne kokkupuude fotograafiaga kui päris õppeainega avas mulle uue vaatenurga – see ei olnud enam pelgalt hobi, vaid midagi palju enamat. Tõsisemalt hakkasin sellele mõtlema ja tundsin, et see võiks olla minu tee.

Mõneks ajaks jäi huvi justkui tahaplaanile, ent tunne ei kadunud kuhugi. See jäi vaikselt hinges hõõguma, kuni lõpuks, 2024. aasta alguses, sai minus selgeks teadmine – see on teekond, mida ma soovin päriselt käia. Soov luua, jäädvustada elu ilu ja neid kordumatuid hetki, sai järjest suurema jõu. Suve hakul, pere ja lähedaste julgustusel, tegin esimese sammu ja astusin fotograafiamaailma teadlikumalt ja julgelt.